Kindlasti on hea külaline märganud, et Kreenholmil on inglaslik väljanägemine. Ajaloolise Kreenholmi rajamise eeskujuks peetakse Inglismaal asuva maailma esimese tööstuslinna Manchesteri töölisasulaid. Just Manchesteris elas noore mehena Kreenholmi asutaja parun Ludwig von Knoop. Tõsi, lisaks arhitektuurile tulid Inglismaalt ka meistrid, masinad ja oskusteave, mis vabriku arengule aluse panid. Seepärast kutsusid Kreenholmi eesti ja vene töölised aastakümneid kõiki välismaalasi inglismannideks.
Peavalitsuse hoone valmis aastal 1901 ja muidugi Paul Alischi projekti järgi. Uhke telliskivihoone juures on jälgitud sama eeskuju, mida paljude siinsete majade puhul: renessanss.
Kahekordse uhke telliskivihoone aknad on suurejoonelisemad kui teistel ehitistel, ümbritsetud heleda pinnaga. Näeme jälle uhkeid karniise ja simsse. Muide, ka selles hoones oli oma aja ime, keskküte ja ventilatsioon.
Kreenholmi manufaktuurist ei ole võimalik rääkida ilma kõnelematakaparun Ludwig von Knoopist, Euroopa Komisjoni esinaise Ursula von der Leyeni esiisast. Narvas öeldi Knoopi kohta: gde prihod, tam i pop, a gde fabrika, tam Knoop ehk seal, kus on kogudus, on papp, kus on vabrik, seal aga Knoop. Saksamaalt pärit parun Knoop on koos oma kompanjonidega Kreenholmi asutaja. Selleks ajaks oli puit, mille töötlemise ja vahendamisega siin varem tegeleti, Narva ümbrusest otsas ja tsaaririik pakkus soodustusi siia alternatiivsete tootmiste asutajatele.
Knoop suundus poisina Breemenist Manchesteri oma onu juurde ja juba 21aastasena asus ta tegutsema Venemaal Moskvas. Knoopi edasist edu on püüdnud selgitada nii majandusteadlased kui ka ajaloolased – see edu põhines suurepärasel suhtlemisoskusel, laial tutvuste võrgustikul, nii Venemaa kui ka Idamaade ja Ameerika sidemetel, tooraine muretsemise geograafia laiendamisel, aga eelkõige õigetel ja fokuseeritud toodangu valikutel. Andeka mehena pani ta jalad alla kogu Venemaa tekstiilitööstusele, ehitas arvukalt vabrikuid, kasutas julgelt Lääne meistreid ja masinaid. Juba enne Narva Kreenholmi asutamist oli tema kontrolli, mitte otsese juhtimise all, 120 tekstiilivabrikut üle Venemaa.
1856. aastal ostis Knoop koos kompanjonidega 20 hektarit maad, Kreenholmi saare ja tükikese jõe vasakkaldal. Kaks aastat hiljem algas siin lihtsa puuvillase riide, toorkanga ehk mitkali tootmine. Just sellele spetsialiseerus meie Narva. Knoop oli üliedukas ja tegi õige panuse: teda võlus Narva odav vee-energia, elektrit veel ei kasutatud, sadam ja Peterburi lähedus. 1900. aastal kroonis Knoopi elutööd väga suur edu, Narva Kreenholmi toodang pälvis Pariisi maailmanäitusel grand prix. Selleks ajaks oli Knoop ise aga meie hulgast juba lahkunud.
