Inglasest vabrikudirektori maja on Kreenholmi üks uhkemaid. Ümber maja jalutades leiab mitme keskaegse arhitektuuristiili, nii gooti kui ka renessansi matkimise jälgi. Imetlege tervikut, aga ka astmikviile, kitsaid ja kõrgeid ning ümarkaarseid aknaid. Uhked on akende raamistused, simsid ja karniisid. Pöörake kindlasti tähelepanu hoone sepisdetailidele.
Hoone valmis 1893. aastal ja selle arhitekt on muidugi manufaktuuri arhitekt Paul Alisch.
Sellesse majja tasub kindlasti ka sisse piiluda. Kõrges trepihallis on gootikale omases kujunduses metallkonsoolidele toetuv uhke trepp. Kohe välisukse kõrval näete omaaegseid keskkütteradiaatoreid, ilmselt on tegemist Eesti ühe esimese keskküttega elumajaga.
See, et manufaktuuri direktor tuli Inglismaalt, ei ole midagi ebatavalist. John Carr oli pärit tuntud tekstiilipiirkonnast Lancaschire krahvkonnast ning juhtis ettevõtet seitse aastat.
Pöördelistel revolutsiooniaastatel ning 1920. ja 1930. aastatel oli maja sõjaväe käsutuses. Nõukogude ajal oli majas manufaktuuri klubi ja raamatukogu. Nüüd asub hoones NART, Narva kunstiresidentuur, mis nii kohalike kui ka külaliste hulgas populaarsust kogub. Majas tegutseb pidevalt kuu aja kaupa kaks kunstiresidenti. 2022. aastal oli kandideerijaid 69 riigist.
Kindral Aleksander Tõnisson, kes Eesti ajaloos on tuntud ka Tartu ja Tallinna linnapeana, oli aastatel 1919 kuni 1932 1. diviisi ülem. Narvas resideerus toona kuni 1000 kaitseväelast. Kindral kandis kõigis linnades, kus ta elas, hoolt selle hea väljanägemise eest. Tema initsiatiivil rajati Narva Jaanilinna poolele – Narva ja Jaanilinn olid toona üks linn – Vabadussõja tammik, mis kahjuks on hävinud.
Aleksander Tõnissoni poeg Leo Tõnisson meenutab seoses tammiku rajamisega ühte juhtumit aastast 1932:
„Paraku äratas pargi rajamine ka idapoolse naabri tähelepanu. Kohale saabus saatkonna sõjaväeline atašee. Isa võttis delegatsiooni vastu meie korteris Kreenholmis. Antrees aitas külalistel ülerõivastest vabaneda isa kutsar, kes kandis kaitseväe mundrit ja valdas laitmatult etiketinõudeid. Saabunud delegatsiooni juht kätles isaga ja panemata tähele isa käeviibet kõrval seisva diviisistaabi ülema kolonel Triigi suunas, sirutas oma terekäe kutsari poole. Isa reageeris kohaselt, lausudes: „Härra komandör, teie sõbralikkus eeldab meeldivat suhtumist meie eelolevatesse kõnelustese. Saage tuttavaks – Eesti kaitseväe kapral Rudjenko – minu kutsar, kuid endine Tema Kõrgeaususe Vene tsaari isiklik kutsar. Tema sõidutab teid tsaari hobustega ka Vabadustammikusse.“ Jaan Tõnisson tuletanud sündmust hiljem meelde ja tähendanud, et kohtumise alguses ülekeeva energiaga käitunud külaline olevat selle juhtumi peale muutunud rahumeelseks vestluskaaslaseks.
